SÜSINIKKIUDUDE VALMISTAMINE PIGIST
Enim kasutatakse selleks toornafta töötlemisel saadud pigi, sest kivisöest
saadud pigil on suurem tahkete osakeste sisaldus, mis kiirendab kuumutamisel koksi
moodustumist ja võib põhjustada süsinikkiudude katkemist töötlemisel.
Pigikiude tehakse pigi sulamist. Süsinikkiud moodustuvad pigikiudude
karboneerimisel üle 1000°C juures. Selleks, et nad säilitaksid oma kuju, peavad nad
esmalt läbima stabiliseerimisprotsessi: 250-400°C juures oksüdeeritakse õhus; peale
karboneerimist grafitiseeritakse 2500°C juures, kusjuures kõrgema temperatuuri
puhul on ka saadava kiu struktuur grafiitsem. Kõrgsitked HT-tüüpi süsinikkiud
vormitakse peale karboneerimist, samas kui kõrgelastsusmooduliga HM-tüüpi
süsinikkiud vormitakse peale grafitiseerimist. Anisotroopne pigi on loomupäraselt
sobivama molekulaarstruktuuriga kui isotroopne pigi ja ei vaja kiudude venitamist,
mis on kallis protsess, grafitiseerimise ajal.