Punakas narmasnutt
katab eoslehekesi üleni, vananedes rebeneb ja jätab jalale kaks valget eraldi paiknevat
kitsast nahkjat rõngast; kübar on püsivalt hallikasvalge, eoslehekesed noorelt roosad, vanalt
mustad, seeneliha värvub lõikel aeglaselt roosaks, lõhn meeldiv.
Tuleb tähele panna, et samal ajal kasvab Eestis ,ainult Tartu parkides teada olev
kreemikasvalget värvi mürkšampinjon (A. xanthoderma). Peale roosade kuni mustade
eoslehekeste ja nahkja rõngaga jala on talle tunnuslik tugev karboli- ehk tindilõhn;
vigastamisel värvub see šampinjon kohe ere-kroomkollaseks. Sellest seenest tingitud
mürgistus on kerge, avaldub ainult mao-soolehäiretena ega ole seotud muskariiniga
Muskariinimürgistust põhjustavad narmasnuti , mütsiku (Mycena) ja lehtriku (Clitocybe)
perekonna liigid .Eesti ligi sajaliigilisest narmasnuti perekonnast on umbes pooled mürgised,
enamik neist on hilissuvised-sügisesed, kuid narmasnutt on nendest kõige varasem. Mõnel
annaabi.ee 
