metüülbenseen Alkoholid ROH OH CH3OH metanool CH3CH2OH etanaal Aldehüüdid RCHO CHO HCHO metanaal CH3CHO etanaal Karboksüül happed RCOOH COOH HCOOH meetaan hape CH3COOH etaan hape Estrid R1COOR2 COO CH3COOCH3 metüületanaat HCOOH2CH3
Karboksüülhapete molekulidevahelised visiniksidemed on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks komponentideks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüül- hapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Füüsikalised omadused Uurides rasva molekuli ehitust, näeme, et rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega, ega lahustu vees.
Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Amiinid Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid: Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine: Karboksüülrühma aktiveerimine: Peptiidsüntees tahkel kandjal: Lipiidid Vahad, rasvad, õlid. Rasvhapped: Seep, sünteetilised detergendid: Terpeenid, nende klassifikatsioon (mono-, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid). Nukleiinhapped Nukleosiid, nukleotiid, nende struktuurid: Puriin- ja pürimidiinalused: Nukleiinhappe ahela struktuur: Reaktsioonid
rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Biokeemias olulisemad funktsionaalsed rühmad Funktsionaalne rühm Y Ühendi tüübi R-Y nimetus hüdroksüül- -OH alkohol alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol sulfo- -SO3H sulfoonhape 1. Hüdroksüülrühm (-OH)
KORDAMINE. 1. aldehüüdid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli otsas ketoonid - ained, mis tekivad kui karbonüülrühm asub molekuli keskel karboksüülhapped - orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüül rühma estrid - karboksüülhappe tuletised 2. Nomenklatuuria... 3. Karboksüülhapeid saadakse aldehüüdide oksüdeerumisel. a) "Hõbepeegli" reaktsioon: b) "Porgandimahla" reaktsioon: Tumesinine vedelik muutub kuumutamisel oranziks. Neid reaktsioone saab kasutada kõikide aldehüüdrühma sisaldavate ainetega. 4. Karboksüülhapete keemilised omadused: 1) Happed reageerivad aktiivsete metallidega. 2) Happed reageerivad metalli oksiididega.
värvainetest jpt lisaainetest. · Miks võivad alkeenid polümeriseeruda? Alkeenid on küllastumata ühendid. Alkeenidel on süsiniku aatomite vahel kaksikside, mis polümeriseerumisel katkeb. SAHHARIIDID · Sahhariidid ehk süsivesikud on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Sahhariidide hulka kuuluvad suhkur, tärklis, tselluloos jt. Sisaldavad hüdroksüül- ja karboksüül rühma. Liigitatakse Monosahhariidideks, Oligohhariidideks ja Polüsahhariidideks. · Monosahhariidid on üks rühm sahhariide, mille ahelas on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6). · Disahhariid on süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. · Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul
Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME: EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüül-hapeteks ning pärast veel mitmeid vahereakt-sioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4- 5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi. Kõige suurem on alkoholisisaldus umbes üks tund peale etanooli tarbimist. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvi-süsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Terve täiskasvanud inimese organismis laguneb tunnis ühe kilogrammi
Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid Neutraalsed rasvad · Glütserool esterifitseeritakse rasvhappega Ester moodustub kui hüdroksüül CH2OH (-OH) reageerib karboksüül-happega (-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid Heteroglütserolipiid CH2OH glycerol Estri moodustumine: O O R'OH + HO-C-R" R'-O-C-R'' + H2O
ketoon Järelliide -oon Füüs om. on analoogsed Sama mis aldehüüd va. Hõbepeegli reaktsioon Atsetoon on väga hea lahusti. RCOR´ CH3-CO-CH3 aldehüüdide-ga. (Küünelaki eemaldaja). Mürgine. Propanoon ehk Atsetoon CH3-CO-C4H9 2-heksanoon karboksüül- Järelliide –hape • kõrge keemistemp. 1) Reageerivad metallidega Metaanhape (sipelghape) hape •normaalting. vedelad/tahked 2CH3COOH + Na → 2CH3COONa + H2 HCOOH RCOOH Nt. CH3CH2COOH • C-ahela pikenedes tihedus ja 2) Reageerivad aluseliste oktsiididega Etaanhape (äädikhape)
· Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid,milledel on happe või aluse omadused · Potentsiomeetria · Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F · N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes,väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3,see kogutakse happesse ja tiitritakse kasutamine · Ammooniumsoolad · Nitraadid ja nitritid · Karbonaadid ja nende segud- NaOH,Na2CO3, NaHCO3; · Orgaanilised funktsionaalrühmad- · Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad,amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad,karbonüülrühmad
2. Mis on Alkeenid? Alkeenid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksiksidet. 3. Mis on alküünid? Alküünid on ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kolmiksidet. 4. Mis on alkohol? Alkohol on orgaaniline ühendm mis sisaldavad hüdroksiid rühma OH. 5. Mis on eeter? Eetriks nimetatakse ühendeid milles kaks süsivesinik rühma on omavahel seotud hapniku aatomiga R-O-R 5. Mis on karboksüülhape? Karboksüülhape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüül rühma. -COOH 6. Mis on aldehüüdid? Aldehüüdid on orgaaniliised ühendid, mis sisaldavad CHO funktsionaalseid rühmi. Ühendid: Alkaan üksikside -AAN Alkeen kaksikside -EEN Alküün kolmikside -ÜÜN Alkohol OH -OOL Eeter R-O-R -EETER Hape -COOH- -HAPE Ketoonid -CO- -OON Aldehüüdid -CHO -AAL Lõpeta oksüdatsioonireaktsioone ja tasakaalustage. C2H5OH + O2 CO2 + H2O 2C2H5OH + 6O2 4CO2 + 6H2O
Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja enamasti kiulised.
anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid, karboksüül ja aminorühmade reaktsioonid, kus karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid ja aminorühmad moodsutavad Schiffi aluseid ja amiide. Unikaalsed ehk külgahelate reaktsioonid, kus Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele ja mõned reaktsioonid on omased vaid kindlale külgahela tüübile. Ninhüdriin reaktsioon aminohapete detekteerimiseks ja kvantitatiivseks määramiseks.
konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest.
RNA-polümeraas ensüüm, mis viib läbi transkriptsiooni. Promootor geeni alguses asuv piirkond, millega RNA- polümeraas peab transkriptsiooni alustamiseks seonduma. Mutatsioon DNA replikatsiooni käigus tekkinud vead DNA-ahelas, mida ei suutete ära parandada. Pärilik info avaldub valkude sünteesi kaudu Valgud mitmeid ülesandeid täitvad biomolekulid, mis koosnevad omabahel ühentatud aminohappedefa. Aminohappe aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Peptiidside ühe karbosüülrühma ja teise aminorühma vahel tekkinud keemiline side- Translatsioon valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs olevatele juhistele. Ribosoomid rakuorganellid, kus sünteesitkse valke. Koodon ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. Geneetiline kood seduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad aminohapped
järjestusega komplementaarne RNA molekul. Selle käigus saadakse mRNA, rRNA, tRNA molekulid. Koodon – ühele aminohppele vastav mRNA nukleotiidikolmik, koosneb kolmest erinevast nukleotiidist. Alguskoodon (initsiaatorkoodon) – mRNA translatsiooni algav koodon AUG. Stoppkoodon (terminaatorkoodon) – mRNA translatsiooni lõppev koodon UGA, UAA, UAG. Aminohape – molekulid, mis koosnevad aminorühmast (-HN2), karboksüül rühma (-cooh) ja kõrvalahel. Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. VII Pane järgnevad protsessid ja nende tulemused õigesse järjekorda: (3p) RNA, replikatsioon, transkriptsioon, DNA, valk, translatsioon.
Estrid - COOR` - aat HCOOCH2CH3 Vedelad või tahked Saamine: 1. Happeline hüdrolüüs R COO - R` ained, paljudel (reageerimine veega vesinikiooni Etüülmetanaat meeldiv lõhn. karboksüülhape + abil) Estrid on Osadel estritel on karboksüül- C4H9COOC6H13 narkootiline toime. alkohol=>ester + vesi CH3COOC2H5 + H2O => CH3COOH + Organismis C2H5OH hapete Heksüülpentanaat lagunemisel võivad Tööstuslik saamine: ümber-
Fosfolipiidid *Mida mõisetakse valgu sekundaarstruktuuri all? Kirjeldage joonistage Sekundaarstruktuurina käsitletakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustamise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet. *Joonisel on kujutatud peptiidi. Mitmest aminohappest see koosneb? Märkige peptiidsidemete asukohad. (vaata lisa). Peptiidside on kovalentse sideme erivorm, mis tekib ühe aminohappe molekuli karboksüül- ja teise aminorühma vahel, kusjuures eraldub vee molekul. *Milliseid rolle täidavad rakumembraanis valgud? Joonistage membraan nii hästi kui oskate, märkige juurde kasutavate sümbolite tähendused. Transportvalgud toimivad rakkude plasmamembraanides, vahendades näiteks glükoosi, aminohapete, ka mitmete ioonide toimetamist läbi nende. Erütrotsüütides paiknev ning hapniku transporti kindlustav hemoglobiin. Transportvalke leidub ka vereplasmas.
geneetilist koodi. 1. Translatsioon mRNAl oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks Geneetilise info lugemine kahe etapiline: 1. Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil üheahelaline RNA molekul DNA matriitsil Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest Aminohapped: Amino grupp (NH2) Karboksüül grupp (COOH) Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h (NH3+ and COO) Vesiniku aatom R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Aluselisi (n = 3) 3. Neutraalsed ja polaarsed, hüdrofiilsed (n = 6) 4. Neutraalsed ja mittepolaarsed, hüdrofoobsed (n = 9)
11) Funktsionaalsed rühmad: Keemiliste reaktsioonide toimumise kohad. VAATA ÜLE! 12) Cis- ja trans-isomeerid: Cis isomeer tekib, kui rühmad asuvad samal pool kaksiksidet. Trans isomeer tekib, kui rühmad asuvad kaksiksidemest vastaspool. 13) Keemilised sidemed. VAATA ÜLE! 14) Aminohapped: Karboksüülhapete derivaadid (teatud ühendist tuletatud), mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino (-NH2) kui karboksüül (-COOH) rühmi. Looduses ca 300, inimesed 60. Inimeses esinevad aminohapped vabalt, peptiidides ja valkudes esinevas α-aminohapetena, põhiaminohapped. Aminohapetes on α-süsinik ja neli asendajat: karboksüülrühm, α-süsinik, α- aminorühm, kõrvalahel (R). Kõik on L-isomeerid (aminohape asub vasakul), sest ensüümid lülitavad polüpeptiidahelasse vaid L-aminohappeid. 15) Aminohapete hiraalsus:
46. 49. - Aldehüüd oksüdeerub endid: 44. - 47. - 50. 3-kloro- karboksüülhappeks Aldehüüdid a CH butanaal 42. Ketoonid a O 51. Butaan-2-oon l 48. -CO propanoon e 45. - dimetüülketo o on o n 52. Karboksüül 53. - 54. - 55. CH3-CH2- - Tugevad happed happed h CO COOH - Käituvad nagu happed- reag. a OH 56. Propaanhape M, aluste, oksiidide jne p 57. CH3-CH- e COOH NH2
On lahutiks rasvas lahutuvatele vitamiinidele (K, A, D, E) · Ainevahetuslik rasvade oksüdatsioonil vabaneb metapoolne vesi, mida kasutavad kõrbeloomad veetehvitsiidi korral (1kg rasva = 1,1 kg vett). Valgud Valgud on aminohappejääkidest moodustunud polümeerid ehk polüpeptiidid. Polüpeptiidideks nimetatakse valke sellepärast, et aminohappe jääkide vahel tekivad peptiidsidemed. Peptiidsidemed moodustuvad kahe aminohappejäägi ühinemisel ühe karboksüül rühma ja teise amino rühma ühinemisel. (kõikide valkude koostisesse kuulub aminorühm - NH2 ja karboksüülrühm COOH, ülejäänud osad tähistatakse R-ga). Kahe peptiid sideme tekkel eritub molekulist vett. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude molekulmass varieerub väga suures vahemikus, sest eri valkude koostisesse kuuluvate aminohappejääkide arv algab kümnest ja lõpeb tuhandetega. Valkude omaduste erinevused
äädikat ja keeratakse kork kõvasti kinni. Peale seda jõuab paarkorda loksutada ja siis visata pudel võimalikult kaugele, kui ise ei jõua piisavalt kaugele visata siis joosta pudeliga vastassuunas [7]. Peamised katse vahendid, plastpudel, söögisooda ja äädikas on kättesaadavad toidupoest, ning liiva sütiku jaoks saab näiteks rannast. NaHCO3 + CH3COOH H2O + CO2 + CH3COONa Sool reageerib happega, kuna naatrium on aktiivsem kui vesinik, tõrjub ta äädikhappe karboksüül rühmast (COOH) vesiniku välja. Tekib uus hape ja uus sool, kuna H2CO3 on ebapüsiv, siis laguneb ta edasi veeks ja süsihappegaasiks. Äädikas on küll nõrk hape, mis nahale ei tee midagi, aga silma sattudes pöörduda viivitamatult arsti poole. Äädikhapet võib lennata pudeli lõhkemisel kuni 5 meetri kaugusele ning katsest võib veel lennata tahkeid juppe. Katse ohutus kaugus on vähemalt 15 meetrit ja võimaluse korral varjuda millegi taha. Pudeli lõhkematuse
Kõige levinum analüütiline meetod Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH4, see kogutakse happesse ja tiitritakse, Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid;
struktuuride moodustumisel muutuvad asümmeetrilisteks süsinikeks. D-suhkrud: kui anomeerse C aatomi juures paiknev OH-rühm on Haworth'i projektsioonis suunatud tsükli tasapinna alla, siis -anomeer, kui üles, siis -anomeer. L-suhkrud: vastupidine asetus. Esindajaid: riboos, glükoos, fruktoos, galaktoos. 3. Monosahhariidide derivaadid. Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto- või aldehüüdrühma asemel. karboksüül C-1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne. Redoksreaktsioonide käigus suhkur oksüdeeritakse suhkurhappeks. Suhkuralkoholid: hüdroksüülrühm C-1 asendis (ntks glütserool, inositool lipiidides). Suhkuralkoholid e alditoolid on lineaarsed molekulid
OH Sulfaatrühm -OSO 3 H Sulfaadid (fosfoadenosiin- fosfosulfaat) Funktsionaalsete rühmade arv ja iseloom liigendab orgaanilisi ühendeid kolme rühma: • monofunktsionaalsed orgaanilised ühendid (üks FR; nt karboksüülrühm palmithappes, joon. 3); • bifunktsionaalsed orgaanilised ühendid (kaks FR; nt karboksüül- ja aminorühmad alaniinis, joon. 2); • polüfunktsionaalsed orgaanilised ühendid (rohkem kui kaks sama või erinevat FR; nt hüdroksüülrühmad ja sekundaarne aminorühm epinefriinis, joon. 6). Kui bi- või polüfunktsionaalne ühend sisaldab vähemalt kahte erinevat funktsionaalset rühma, siis nimetatakse teda heterofunktsionaalseks. 8 Lisaks: Kesksemad funktsionaalsed fragmendid/seosed ja neile vastavad orgaaniliste ühendite
eraldumine. Saavutatakse soovitud lõpptulemus mida hoitakse paar tundi. Jahutamine. See etapp kestab seni, kui puusüsi on täielikult maha jahtunud. Hapniku juurdepääs söele peab olema välistatud, sest isegi 100 °C juures võib puusüsi süttida. Puiduõli(bioõli) ja kuidas toodetakse? Bioõli on tumepruun, vabalt voolav vedelik, mis koosneb oksüdeeritud komponentidest, sisaldades erinevaid keemilisi funktsionaalseid rühmasid nagu karbonüül, karboksüül ning fenoole. Bioõli saab põletada otse kateldes, gaasiturbiinides ning aeglase ja keskmise kiirusega diislites soojuse ja võimsuse rakendusteks. Puiduõli tootmisprotsess on iseenesest lihtne. Ilma õhu juurde pääsuta olevat puitu kuumutatakse. Termolüüsi käigus puit laguneb ja lahkuvast gaasist kondenseeritakse maha keemilised ühendid. Kõrgekvaliteediline puit pannakse suurde õhukindlasse retorti (1), seal puit kõrbeb ning
1. Summaarne 2. Lihtsustatud 3. Klassikaline : -aal -CHO 3-kloro-butanaal 4. Stereovalem 5. Lewise punktvalem 6. Graafiline Aldehüüdid -oon -CO Butaan-2-oon Ketoonid propanoon e dimetüülketoon Lewis´i struktuurid näitavad küll sidemete ja vabade elektronpaaride Karboksüül- -hape -COOH CH3-CH2-COOH ligikaudset paiknemist molekulis, kuid ei kirjelda molekuli happed Propaanhape kolmedimensionaalset kuju. CH3-CH-COOH Molekuli ruumiline kuju on väga oluline molekulide reakt.võime ja NH2 omaduste kirjeldamiseks
järjestusest. Aminohapete kõrvalahelate erinevad omadused tingivad nende erinevad konformatsioonid vesilahustes. Valgu struktuur määrab tema bioloogilise aktiivsuse (funktsiooni). Valgu AH järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus. See on kodeeritud vastava DNA lõigu ehk geeni nukleotiidide järjestusega. Valgu AH järjestuse kaudu realiseerub geneetiline informatsioon. Järjestust loetakse alati amino-ehk N-terminusest karboksüül-ehk C-terminus suunas. Monomeerne valk – üks polüpeptiidahel. Multimeerne valk – mitu polüpeptiidahelat. Lihtvalk on ehitatud ainult aminohapetest. Liitvalgus esineb veel täiendav rühm, milleks võib olla sahhariidi, rasvataolise või mõne muu lihtsama aine molekul, millega omakorda võivad olla seotud metalliioonid. Kui mitte-AH osa on funktsionaalselt oluline, siis nim seda prosteetiliseks rühmaks. Sõltuvalt mitte-AH osast jaotatakse valgud glüko-, lipo-,
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped
ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR).
pI valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures
valgu molekuli summarne laeng võrdub 0-ga . Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pH
Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid, milledel on happe või aluse omadused Potentsiomeetria Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes, väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3, see kogutakse happesse ja tiitritakse Ammooniumsoolad Nitraadid ja nitritid Karbonaadid ja nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad 32. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted. Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega; 2-6, levinumad 4 ja 6 Koordinatsioonisfäär- moodustub ligandidest;
Enhaaser - võimendaja, mis suudab kompenseerida nõrga promootori tööd. 14. tRNAde struktuur ja funktsioon. Transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi. Struktuur- tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. 15. Aminohapete lühiiseloomustus amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnev molekul, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. 16. Valkude lühiiseloomustus - Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude süntees toimub ribosoomides.
Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape
CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O Alkoholide keemilised omadused Täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Reageerimine leelismetallidega 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa+H2 Oksüdeerumine (=>aldehüüd) 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O Dehüdraatimine 2C2H5OH H2O + C2H5OC2H5 (eeter) CH3CH2OH H2O + CH2=CH2 (alkeen) Rakendus alkoholidel on joomine täis jäämine mõningal juhul happena kasutamine neutraliseerija ja ravim. Kui pea valutab siis on see vähese viina viga J . 134.karboksüül hapete iseloomustamine. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Liigitus Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape), mitmealuselisi (näiteks oblik- ehk etaandihape) ja aromaatseid (näiteks bensoehape) karboksüülhappeid. Kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 420 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks. Füüsikalised omadused
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape
· Nagu alkeenidelegi on ka karbonüülühenditele iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga). · Kuna hapnikul on suurem elekronegatiivsus kui süsinikul, siis karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter () ning süsinikul elektrofiilne tsenter (+). 23 · Kuna süsiniku oksüdatsiooniaste aldehüüdrühmas on +I, siis võivad karboksüülühendid nii redutseeruda kui oksüdeeruda. · Redutseerumisel tekkivad alkoholid (samuti on alkoholide oksüdeerumisel võimalik saada aldehüüde või ketoone), aldehüüdide oksüdeerumisel aga karboksüülhapped. Ketoonid on oksüdeerumise suhtes üpris vastupidavad. alkohol ¾[¾® O] [O ] aldehüüd ¾¾® karboksüül hape
veemolekulide omadust: võime moodustada vesiniksidemeid ja polaarne iseloom. Aineid, mis interakteeruvad veemolekulidega ja lahustuvad vees hästi, nimetatakse hüdrofiilseteks (vett armastav) aineteks. Hüdrofiilsed molekulid vesilahuses Molekulid, mis sisaldavad vesiniksideme moodustumist võimaldavaid funktsionaalseid rühmi, kalduvad moodustama vesiniksidemeid vee molekulidega. Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, karbonüül, hüdroksüül, amino, karbamoüül, sulfhüdrüül jne. Kui ained, mis sisaldavad intramolekulaarseid (molekulisiseseid) vesiniksidemeid vees lahustada, siis võivad osad (või kõik) intramolekulaarsed vesiniksidemed asenduda vesiniksidemetega veemolekulide osalusel. Kuid vees ei lahustu mitte ainult vesiniksidemete doonorid ja aktseptorid. Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks
keemistemperatuur 60. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 61. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? 62. Soodustab 63. . Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? 64. Pärsib 65. . Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? Karboksüül, keto, hüdroksüül, amino jne 66. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vesiniksidemetega molekulid korrapäraselt asetunud. Kui näiteks tõsta temperatuuri, siis hakkavad molekulid võnkuma ning liiguvad ringi ning korrapärane struktuur katkeb, lastes ka edaspidi sidemetel katkeda. Selletõttu on tihedus suurem vedelas faasis. 67
tsüsteiin 8,3 lüsiin 10,5 türosiin 10,1 LIISI KINK 12 BIOKEEMIA test I Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid on karboksüül- ja amonirühmade reaktsioonid. Karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid. Aminorühmad moodustavad Schiff'i aluseid ja amiide. Unikaalsed reaktsioonid toimuvad külgahelatega, näiteks Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele. Mõned reaktsioonid on spetsiifiliselt omased kindlatele külgahela tüüpidele. Aminohappeid lahutatakse kromatograafilistel meetoditel mis põhinevad aineosakeste
Sellisel juhul on pI kahe rühma pH aritmeetiline keskmine (n. glütsiini isoelektrilise punkti saab nii leida). Laengute moodustumise aluseks on H+ lisandumine COO COOH või NH2 NH3+. Polüelektrolüüt Amfoteerne polüelektrolüüt on selline aine, mis kujutab endast mitmete laetud rühmadega osakest, kusjuures rühmad on nii happelised kui ka aluselised. N: valk võib olla polüelektrolüüt, sisaldades kõrvalahelates NH3+(amino) ja COO- (karboksüül) rühmi. Määramine Määramisel toimub järgmine protsess. Isoelektrilises punktis on molekul kõige kõvemini pakendunud. Seda seepärast, et samamärgiliste ioonide proportsioon on võimalikult väike (kuigi mitte 0). Isoelektrilisest punktist molekulid keerduvad lahti. Kõvemini pakendunud kujul hajutab molekul valgust rohkem. Seega saab iseoelektrilisi punkti määrata hägususmaksimumi järgi. Selleks kasutatakse erineva pH-ga lahuseid, mis sisaldavad sama koguse mingeid aineid
analoogide põhimõttel põhineb terve ravimisviis (pro-drug). 'Näiteks estrid on vähem polaarsed kui põhiühend, mis annab toimet. Esterside laguneb organismis alkoholiks ja happeks. Töötati välja ampitsilliini baasil ja pro-drug on bivampitsilliin. Analoogide loomisel lähtutakse keemilisest aspektist, st. Millised rühmad vähendavad ja millised suurendavad polaarsust. Polaarsust vähendavad: metüül-, atsetüül-, metüleen-, propionüülrühm. Polaarsust suurendavad: karboksüül-, amino-, hüdroksüülrühm. Jaotuskoefitsendi määramisel tuleb teada, et vesifaasi pH muutus muudab aine dissotsiatsioonivõimet. Sellega muutub omakorda ja JK, kuna dissotsieerumata vorm on alati rasvlahustuvam kui dissotsieerunud vorm. Seega, tõstes pH-d, happelisemate raviainete JK väheneb, aluselisemate ainete JK aga kasvab. Kuigi passiivne transport on raviainete imendumisel määrava tähtsusega, omati osa raviainest läbib membraani aktiivse transpordi teel
Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja polaarne lahustub hästi polaarses, siis mittepolaarsus pärsib lahustuvust vees. 51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 c) OH Konspektist: Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesi tahkes faasis(jääs) moodustab jäiga tetraeedrilise molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete kaudu ühendatud nelja veemolekuliga. Vee tahke faasi üleminekul vedelaks laguneb molekulaarne võre osaliselt ning see lubab veemolekulidel asetseda teineteisel lähemal. Vesiniksidemete pärast
51. Millised funktsionaalrühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 b) CH3 c) OH d) =C=O (võivad olla erinevad funktsionaalrühmad) Konspektist: Funktsionaalrühmad, mis soosivad vees lahustumist on näiteks karboksüül, keto, hüdroksüül, amino, sulfhüdrüül jne. 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesi tahkes faasis(jääs) moodustab jäiga tetraeedrilise molekulaarse võre, kus iga veemolekul on vesiniksidemete
aminohappejääkidest. Inimorganismis sünteesitakse arvukalt erinevaid peptiide. Väga paljud neist täidavad ainevahetuses regulatrooseid funktsioone. Eelkõige kehtib see suure rühma hormoonide kohta, mis oma keemiliselt struktuurilt kuuluvad peptiidide hulka. Lihaskoele spetsiifilised peptiidid on anseriin ja karnosiin, mis toimivad antioksüdantide ja puhveritena. Peptiidside on kovalentse sideme erivorm, mis tekib ühe aminohappe molekuli karboksüül- ja teise aminorühma vahel, kusjuures eraldub vee molekul. 8. Peptiidide struktuur, peptiidhormoonid kui näide peptiidide olulistest funktsioonidest organismis: Peptiidide struktuur – peptiidid koosnevad omavahel peptiidsideme varal ühendatud aminohappejääkidest. Reeglina käsitletakse ühendeid, mis koosnevad kuni sajast aminohappejäägist peptiididena ning neid, kus on enam kui sada happejääki, valkudena. Peptiidhormoonid – Inimorganismis sünteesitakse arvukalt erinevaid peptiide
Translatsioon - mRNA-l oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks. Geneetilise info lugemine kaheetapiline: Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil ühe- ahelaline RNA molekul DNA matriitsil. Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend. Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohapped: Amino grupp (NH2), Karboksüül grupp (COOH), Vesiniku aatom, R grupp (igal a/h erinev). A/H on omavahel seotud peptiidsidemega polüpeptiidahelas (ahelad ei ole omavahel nii seotud). Peptiidside = kovalentne side ühe a/h karboksüülrüüma ja teise a/h aminorühma vahel. Funktsionaalselt valkudel eristatav 4 erinevat tasandit, ainult esimene on geneetiliselt kindlaks määratud. Ülejäänud sõltuvad primaarsest ahelast. Valgud on väga amfiinsed. Valgu
vahetumisel statsionaarse faasina kasutatava polümeerse vaigu (ioonvahetaja e ioniidi) ioonide vastu. Selle kromatograafia meetodi aluseks on statsionaarse faasi ja lahutatava segu ioonide elektrostaatiline vastastoime. Lahutumine sõltub laetud molekulide (= ioonide) erineva tugevusega seostumisest vastasmärgilise laenguga ioonvahetajale ja sellest tingitud difusioonikoefitsientide erinevusest. Kationiidid on happelise iseloomuga ioonvahetajad, mis sisaldavad, näiteks, karboksüül- või sulforühmi, mille prootonid võivad vahetuda segus olevate katioonidega. Anioniidid sisaldavad aluseliste omadustega rühmi, näiteks erineva asendusega aminorühmi. Kuna aminohapped ja valgud esinevad vesilahustes ioonidena, siis kasutataksegi ioon- vahetust sageli nende segude lahutamiseks. Ka automatiseeritud aminohapete analüsaatorid on ioonvahetuskromatograafid. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod
vahel. -aminohapetel on amino- ja karboksüülrühm ühedatud sama süsinuku aatomi (-süsiniku) külge. Valguahel moodustub -süsinike ja peptiidsidemete abil, kus - süsinike küljest hargnevad aminhapete külgahelad (joon 1.7). Valguahela otsad on erinevad - ahela alguses (otsas millest valgusüntees algab) on valgu selgrool aminogrupp (-NH2) ja ahela lõpus on karboksüülrühm (-COOH). Vastavalt nimetatakse valguahela algust N-terminuseks e. amino-otsaks ja lõppu C-terminuseks e. karboksüül- otsaks. Aminohapped on erinevate keemiliste omadustega erinevate külgahelate tõttu. Erinevad aminohapped seonduvad omavahel lisaks peptiidsidemetele, mis moodustab valgu selgroo, ka erinevate keemiliste sidemete varal, mille abil moodustub valgu ruumiline struktuur. Eriline tähtsus on siinjuures vesiniksidemetel (H - sidemed). Peptiidsidemes on olemas nii H - sideme doonor kui aktseptor, mis osalevad valgu sekundaarstruktuuri moodustamisel
annaabi.ee 
