Vulkaanid, maavärin, mullakihid, kivimid.
I Tardkivimid
1) purskekivimid (kui magma jõuab maapinnale) pimss, vulkaaniline klaas ehk
obsidiaan, basalt.
2) magma hakkab tarduma maa sees süvakivimid (graniit = vilk, päevakivi,
kvarts).
II Settekivimid
1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides.
2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine).
3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest).
4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit).
5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem).
Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas.
III Moondekivimid
Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles
sulaks.
Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit.
Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss.
Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks.
SKEEM
annaabi.ee 
