Ilukirjandus ja filmikunst kui teineteist rikastavad vennad
Tänapäeval on tavaline see, et hästi müüva raamatu järgi tehakse film. Vahel harva toimub ka
vastupidine. Tihti meeldib inimestele võrralda seda mida nad loevad ja näevad. Kuidas ilukirjandus
aitab kaasa filmikunstile ja vastupidi?
Tihti peale raamatu lugemist tahame näha ka sama sisulist filmi kuna tänu viimasele saame
tegelastele näod ja sündmustele rohkem emotsioone. Teose "Mäeküla piimamees" näitel saan öelda,
et kui raamatut lugedes tekkis karaktritest kindel ettekujutus, siis pärast filmi vaatamist oli see
muutunud. Raamatus kujutati Mari kui koledat naist, kellel olid hõredad hambad ja lõualott, filmis
oli ta noor ja ilus naine.Vastupidiselt Marile muutus minu arvamus Kremerist hoopis positiivsest
negatiivseks.Eduard Vilde kirjutatud teoses ei suutnud ta jätte mulle halba muljet, kuid ekraanilt
vaatades tundus ta tõeliselt pervertne ja vastik. See näitab kui suur roll võib pildil olla. Linateos