- harilik pilliroog (u 83%) - kaelus-penikeel (79%) 2.2 Bakterid ja algloomad Bakterid: o Arvukust mõõdetakse miljonites rakkudes milliliitris. o 0,4 8,8x106 (2,5 3 milj) Algloomad: o Ripsloomad (57 ripsloomataksonit) o Viburloomad (600 isendit ml) o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult
· Meri · Jõed =>Eutrofeerumine · Järved isepuhastusvõime Järvede tüübid: · Oligotroofsed- vähetoitelised · Düstroofsed-huumustoitelised (rabad) · Eutroofsed-rohketoitelised · Hüpertroofsed- liigitoitelised Järvede elustik: · Plankton: füto,-ja zooplankton · Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud
esikohal. Paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga. Eriti liigirohke ja arvukas on perekond Anabaena Peipsi Suurjärves. Ohtralt esineb ka väga väikestest rakkudest koosnevad kolooniaid perekondadest Aphanocapsa, Aphanothece ja Cyanodictyon; neist paljud on seni liigini määramata. Ränivetikad on liikide arvult olnud planktonis ülekaalus peaaegu viimase kümnendini, mil neid on hakanud ületama sinivetikad. Peipsi karakterliik on Aulacoseira islandica, suhteliselt suurte mõõtmetega jahedalembene niitvetikas. Ta on praegu üks dominante Skandinaavia järvedes, Laadogas, Äänisjärves ning Põhja-Ameerika suurtes järvedes. Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton
in situ kaitse- liigi kaitse looduslikus elupaigas ex situ kaitse- liigi kaitse kunstlikes tingimustes nt loomaaias, botaanikaaeg, geenipank. Materjal kogutakse, säilitatakse, paljundadatakse ja viiakse loodusesse tagasi metapopulatsioon- väikese populatsioonid, mis rände kaudu moodustavad populatsiooni. Nt nõmme-võrkliblikas ja lumalammas dominantliik- kõige arvukam ja kõige enam ainevoogusid mõjutav liik, nt metsas puurinde dominant indikaatorliik- karakterliik, iseloomustab kooslust ja selle seisundit katusliik- üks rohkearvuline liik alal, mille kaitsmine tagab ka teiste liikide kaitse tugiliik- mõjutab ökosüsteemi oma hulga kohta üllatavalt palju ja hoiab koosluse struktuuri üleval looduslik kooslus- inimõjust puutumata, metsad-sood tehiskooslus- puhtalt inimese loodud nt õppeeesmärgil pool-looduslik kooslus- inimese kaasabil, niitmine-karjatamine, ei lase taimede konkurentsil tekkida ja suureneb liigirikkus. Rannaniidus-karjamaad
geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi. karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Võõrliik – liigid, alamliigid või alamad taksonid, mis on inimese kaasabil introdutseeritud* väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid;
Liikide kaitse Mõisted: Tugiliik - liik, mis vajab oma elutegevuseks suurt piirkonda ning mille kaitsmiseks tuleb seetõttu paratamatult kaitse alla võtta ka suur hulk teisi, sama elupaika asustavaid liike. Suurkiskjad ja suured rohusööjad. Katusliik - ohustatud või haruldane liik, kes vajab elamiseks suurt puutumatut ala. Nende jaoks moodustatud kaitsealal leiavad eluvõimalusi teised, väiksema ruuminõudlusega liigid. Meil: must-toonekurg, kotkad, metsis, lendorav. Tunnusliik - karakterliik - indikaatorliik (tunnusliigid) - iseloomustavad kooslust ja selle seisundit; Lipuliik - karismaatilised, tihti sümboolse tähendusega liigid, mis köidavad avalikkust ja pälvivad ka looduskaitses võrreldes teiste liikidega ebaproportsionaalselt tähelepanu. Riiklik vastutus - seisneb selles, et riik on võtnud endale kohustuse nt teatud liigi säilimiseks antud riigis, mille ta peab ka tagama, kasutades selleks näiteks looduskaitselisi meetmeid. Kordamisküsimused:
Boniteet IV Va. Põõsarinne: puudub või koosneb üksikutest kadakatest. Puhmarinne: hõre, kasvab pohla (D), kanarbikku, nõmm-liivateed, leesikat, harilikku kukemarja. POHL Nime päritolust: Vaccinium vitis-idaea - vaccinium on tuletatud ladinakeelsest sõnast bacca mari. Vitis tähendab viinapuud, Vitis idaea viinapuu Ida mäelt (Kreeta saarel). Eesti keeles on taim tuntud ka paluka nime all (palumetsast). Sugukond mustikalised. Kasvukoht: karakterliik hästi õhustatud liiv- ja saviliivmuldadedega männi- metsades. Osaliselt langevad pohla ja mustika kasvukohad kokku, kuid pohl nõuab rohkem valgust ja talub kuivemaid muldi, seega leiame teda loo- ja nõmmemetsadest. Pohla kasvab ka rabades ja siirdesoodes samblamätastel. Pohl on 5-25 cm kõrgune püstise harunenud varrega igihaljas kääbuspõõsas. 4-5 aastase taime varre alusel olevatest pungadest tekivad külgvõsud, mis kasvavad maa sees
annaabi.ee 
