Artikkel: „Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“
ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast
kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult.
Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi:
Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma
õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida.
Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast
hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta
karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik.
Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd
vabatahtlikult. Õpetajal peab olema vastav loovus ning tahe õpilastele midagi selgeks teha
ning neid parendada.
Õpetajad, kellel aga on olemas karakter, keda on huvitav kuulata ja kes on tulvil emotsioone,
jätkaksid oma rolli. Head õpetajad oleksid meistrite eest, jagaksid kogemusi oma õpilastele
ning aitaksid neil tulevikus elus toime tulla. Samuti hakkaksid andma vabatahtlikele nt
koolitusi.