M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Non, ma ei võinud igavesti sinna üles
jääda; ronisin siis viimaks alla, kuid jäin paksu metsa ja olin kogu aeg valvel. Süüa oli
mul ainult marju ja seda, mis hommikust oli järele jäänud.
Kui öö tuli, olin päris näljane. Kui siis pime ja julge oli, lipsasin enne kuu tõusu
kaldalt minema ja sõudsin üle jõe Illinoisi-poolsele kaldale -- umbes veerand miili.
Läksin metsa ja keetsin süüa; olin juba otsustanud ööks sinna jääda, kui kuulsin: kappadikapp,
kappadi-kapp; ütlesin endamisi: hobused tulevad! Siis kuulsingi inimeste hääli.
Panin kõik paati nii ruttu kui sain ja hiilisin siis läbi metsa vaatama, mis seal oli. Ma ei
jõudnud kuigi kaugele, kui kuulsin üht meest ütlevat:
«Kõige parem on siia laagrisse jääda, kui leiame hea .köha. Hobused on puruväsinud.
Vaatame ringi.»
Ma ei hakanud ootama; tegin sääred ja sõudsin tasa minema. Panin paadi vanasse
kohta kinni ja arvasin, et magan paadis.
Palju ma ei maganud
annaabi.ee 
