PÕLETUS
valu,
oigamine, rabelemine;
lihasvärinad, külmavärinad.
Hiline põletusśokk ehk sekundaarne põletusšokk
Areneb 2-3 tundi pärast põletust. Tekkepõhjuseks on veresoonte permeaabluse
(läbilaskvuse) muutused – plasma, vee ja Na+ väljumine veresoontest.
Kujunevad:
oligeemia e. vere üldhulga vähenemine,
kudede ödeem (vedeliku maht võib ulatuda mitme liitrini),
vere viskoossus suureneb,
kapillaarringe halveneb,
südame töö intensiivistub,
erütrotsüüdid hävivad.
Esinevad kliinilised nähud:
loidus,
apaatsus,
üldine pidurdus,
kehatemperatuur tavaliselt normis, suurte põletuste korral langeb
kehatemperatuur 35 C°-ni.
II Tokseemia periood. Tekivad kesknärvisüsteemi funktsionaalsed kahjustused.
Kestab 3-5 või kuni 15 päeva. Toksilised ainevahetuse ja kudede laguproduktid
põhjustavad: