Survetugevuse klassi põhjal arvutatakse betooni koostisosad. Suurema klassi korral suurem tsemendi hulk, väiksem w/c. 23. Betooni survetugevuse sõltuvus vesi-tsementtegurist Survetugevus tõuseb vesitsemendi langemise korral, kuid liiga madala korral(<0,4) ei ole segus küllalt vett, et kogu tsement hüdratiseeruks ning seega jääb tsement sinna pulbrilisel kujul, takistades töödeldavust ning nõrgestades betooniosakeste siduvust ning seega struktuuri. Vee hulga suurenedes suureneb ka kapillaarpooride hulk. Kui w/c on >0,7, siis ei moodustu küllalt hüdratatsiooniprodukte, et blokeerida kõik kapillaarid. 24. Betooni külmakindlus, selle määramise meetodid, parendamise võimalused ja külmakahjustuse põhjused Piiritletakse minimaalse külmutustsüklite arvuga, mida betoon oluliste muutusteta ja kahjustusteta peab suutma taluda. Määramine erineb reaalsustest, sest erinevad: proovikehade suurused, nende asetus keskkonna suhtes ning ilmastike erinevus aastate
olukorras, kus materjal paigutatakse kinnisesse kambrisse ja lastakse kambri õhul saavutada tasakaaluniiskus materjaliga 13.Millised on vee imbumise etapid materjali sisse? -Kui materjal on endasse imanud (difusioon, Fick'iseadus) kogu niiskuse, mis on võimalik, siis edasine niiskus säilitatakse materjalis sees sisalduvate õõnsuste (poorides) ja pragude sees kas kapillaarimavuse või absorptsiooni toimel. edel vesi absorbeeritakse materjali kapillaarpooride kaudu, veeaurõhust adsorbeeritakse pooride seinte pinnale. 14.Mis on tasakaaluniiskus materjalides ja kuidas seda määratakse? -Tasakaaluniiskus materjalides- niiskuse sisalduse väärtus materjalis sõltub, kas seda mõõdetakse märgumise või kuivamisel -hüsterees. Sõltub materjali poorsusest. Ei anna kohest informatsiooni ja kehtib ainult olukorra kohta, kui materjal on kaua aega püsivates tingimustes. Iga graafiku punkt saadakse aja
annaabi.ee 
