Puiduteadus
läbimõõduga ning neil puudub toorus.
• Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu.
• Sooned liigitatakse:
• jämesooned – läbimõõt 200…400μm
• peensooned – läbimõõt 30…40μm
Tüllid
• Päris selge pole tüllide roll kasvavas puus – tegemist on parenhüümrakkude
sopistustega läbi koobaspooride sooneõõnde,
• Sopistuse tõttu lakkab soon funktsioneerimast toitaineid juhtiva kapillaarina.
• Väidetavasti tüllid tekivad koos lülipuidu moodustumisega (tamm, saar, akaatsia,
kreeka pähkel).
Soontrahheiidid
• Soontrahheiidid on üleminekuvormiks tüüpiliste trahheiidide ja soonte vahel.
• Oma põhikujult, mõõtmetelt, pooride asetuselt ja isegi seinapaksendite poolest nad
meenutavad peensoonte lülisid, välja arvatud rakkude otsad, mis sarnanevad
trahheiididega.
annaabi.ee 
