mõjutavad tegurid. Mõiste. Glomerulaarfiltratsioonil – esmasuriini moodustumine vere filtreerumise tulemusena läbi glomerulaarse kapillaari seina Bowmani ruumi. Mehhanism. Neeruarter voolab aferentsesse arteriooli, mis jaguneb mitmeks glomerulaarseks kapillaariks. Kapillaarid moodustavad omavahel anastomoose (tekib glomeerul) ja lõpuks moodustavad eferentse arteriooli, mis juhib filtreeritud verd glomeerulist eemale. Glomerulaarsel kapillaaril on 3 kihti: 1) endoteel – 2) basaalmembraan ehk glomerulaarne basaalmembraan GBM – rakke pole, koosneb glükoproteiinidest (laminiin), tüüp IV kollageen jne. GBM omakorda koosneb 3 kihist – 3) vistseraalne epiteel – seal on ka podotsüüdid. Põhiline filtratsiooni edasiviivaks jõuks on hüdrostaatiline rõhk verekapillaaris. Kui veri voolab läbi glomerulaarse kapillaari, siis suur hulk vereplasma vedelikku juhitakse läbi kapillaari seina (proteiinid jäävad kapillaari)
seebid ja fosfolipiidid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 13. Pindpinevuse määramise meetodid. Kapillaarse tõusu meetod Kapillaarse tõusu meetodis on kesksel kohal kapillaari aparatuur See kujutab endast kapillaari vedelikuga, kapillaaril on oma diameeter ja vedelikusambal kõrgus. Vedelikul on tihedus, lisaks on märgumisnurk (sageli ~0) ning konstant g. Pindpinevusjõu valem on. ehk Kui , siis Katses on meil olemas vedeliku tihedus ja konstant g. Kõrguse me mõõdame. Raadius on kas olemas või ei ole. Kui on, siis on lihtne. Kui ei ole, siis eelnevalt leitakse kõrgus tuntud pindpinevusega vedeliku järgi. Seda kasutatakse kalibreerimiseks. Sellel meetodil ei pea me raadiust teadma. Selle meetodi valem