M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
lumivalgeks ja ütles:
«Taeva pärast, mis selle lapsega ometi on! Tal on kindlasti peaaju põletik, muist valgub juba
välja!»
Kõik jooksid vaatama, tädi kiskus mul kübara peast; leidis leiva ja mis veel võist järel oli,
haaras mu ümbert kinni, pigistas mind ja ütles:
«Oh, kuidas sa rnind hirmutasid! Ja kui rõõmus ja tänulik ma olen, et polnud midagi
halvemat.
Õnn on meile selja pööranud, õnnetusi sajab kui kapaservast; kui
ma seda võiniret nägin, 'siis uskusin, et oleme sust ilma. Sest värv ja kõik oli just seda moodi,
nagu oleks see olnud su peaaju. -- Oh heldeke, miks sa ometi ei öelnud mulle, et sellepärast
keldris
käisid; sest poleks midagi olnud. Tee nüüd, et voodisse saad ja hoia, et ma sind enne
hommikut
enam ei näe!»
Silmapilk oim trepist üleval ja teise silmapilguga
476
piksevardast all ja lidusin pimedas sara poole. Olin nii hirmu täis, et sain vaevalt sõna
annaabi.ee 
