Surm
siiski vägagi märkimisväärne tegu. Seetõttu peavad sõdurid arvestama, et rindel olles peab
muretsema lisaks enda ellujäämise pärast ka kaassõdurite pärast ning vajadusel neid abistama.
Psühholoogiliselt traumeerivast sõjast taastumise lahenduseks peetakse surma. See tähendab
seda, et sõja käigus näevad sõdurid praktiliselt iga päev kellegi hukkumisi, vahepeal ka sõprade elu
kaotamisi. Vaimselt sellega toime tulemine on seetõttu vägagi raske. Nagu ka Remarque
"Läänerindel muutuseta" raamatus oli Paul ainuke ellujääja oma seitsme vabatahtliku klassikaaslase
seas ning Paul oli kaotanud peale sõda oma sõbrad ning elumõtte ning kui Paul langes, siis tema
näoilmet kirjeldati nii, et ta oleks justkui rahul, et ta oli samuti elu kaotanud. Seega Pauli lahendus
ja rahu saabus tema surmaga.
Seega on sõja lahutamatuks osaks suremine riigi või sõprade nimel