küberrünnak. Rünnakutelaine sai sai alguse 19.septembril. Küberrünnakutega muudeti mõnede salvestiga ühendatud turvakaamerate pilt nö mustaks ja piirati ligipääs seadmetele. Tootjafirma tegi kõigile seadmetele tarkvarauuenduse, mis seadmeid taoliste rünnakute eest kaitseb. 27.juuni 2017 toimus ulatuslik rahvusvaheline küberrünnak, mille tagajärjel olid suletud kõik Ehituse ABC kauplused, samuti oli häiritud Kantar Emori töö. Kantar Emor teatas pressiteate vahendusel, et WPP firmasid küberrünnak, mille tõttu sulges WPP võrku kuuluv Kantar Emor oma arvutisüsteemid. Emori e-teenuste kasutamine oli häiritud. Rünnak siiski vaibus ning kõik sai korda. 8.september 2017 toimus USA hiiglaslik küberrünnak. Küberrünnakus saadi kätte 143 miljoni inimese andmed: nimed, sotsiaalkindlustuse numbrid, sünni kuupäevad, aadressid ja juhilubade numbrid. Lisaks saadi kätte 209 000 inimese krediitkaartide numbrid. Tegemist on
E-valimised – kas mugav digitaalne alternatiiv tavahääletusele või ebaturvaline ja häälte võltsimist võimaldav lahendus? Eesti on esimene riik maailmas, kus võeti üleriigilistel valimistel kasutusele e-hääletamine. E-hääle andmiseks on vajalik kas ID-kaart või mobiil-ID, vastava tarkvara ning internetiühendusega seade. 92% Eesti elanikest on internetikasutajad (Kantar Emor, 2018), mis tähendab, et e-hääletamine on suurele enamusele ligipääsetav. Elektroonilise hääletamise statistikad näitavad aasta-aastalt üldist kasvutrendi e-hääletajate arvu osas. Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab
annaabi.ee 
