M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tom ohkas sügavalt, kui tüdruk jala lävele pani,
kuid
siis lõi tema nägu särama, sest enne kui tüdruk majja kadus, viskas ta ühe aedkannikese üle
aia.
Poiss jooksis sinna ja peatus paari jala kaugusel õiest, tõstis käe varjuks silmade ette ja hakkas
piki tänavat alla vaatama, nagu oleks ta seal midagi huvitavat avastanud. Siis võttis ta maast
õlekõrre ja katsus seda, pea kuklas, ninal tasakaalus hoida; seejuures ühele ja teisele poole
liikudes
ligines ta vähehaaval kannikesele; lõpuks peatus ta paljas jalg õiel, painduvad varbad haarasid
sellest kinni ja ta keksles oma aardega minema ning kadus nurga taha. Kuid ainult hetkeks,
seniks,
kuni ta jõudis õie oma kuue hõlma alla kinnitada, südame, võib-olla ka kõhu lähedale, sest
tema
teadmised anatoomias ei olnud eriti kindlad ja väga täpne polnud ta samuti.
Nüüd tuli ta tagasi ja jäi aia aarde kuni videvikuni, demonstreerides endist viisi oma
kunsttükke.