Betti Alveri luulekogu analüüs.
huvitavad. Kõige rohkem meeldis mulle luuletus „Meistrile”, kuna ma kuulan räppi ja mulle
meeldib see, siis seda luuletust sai isegi natuke räppida, mida ma ka omaette proovisin. Sõnad
riimuvad ning mõte on arusaadav, nt: „siis, meister, sõrmis kuumad tuksed, ma avan
roostetanud uksed. Su majas, kus käib läbi meelist, lõhn seedrivaigust ja kaneelist.”
3. „Kannibal”
T: Kannibalism on sõltuvus nagu mõnedele alkohol.
S: Kannibalisimi isud on suured nii öösel kui ka päeval, mida võib võrdsustada kui
alkoholismiga. Teise ilma minemine ei pruugi isegi päästa ning seal teispoolsuses tulevad
kannibali kired ja isud tagasi.
„Aasta”
T: Luuletus kirjeldab aastaaegu ning nende pühade tähistamisviise.
S: Jutustab aastaegadest, nt: „Detsember, vana sõdur! Seeginurgas su norskav nina punetab kui
unemagun – ja siiski, purjus puujalg...”