panna 8. Kas Sinimäe koolis on ka varem selliseid töid tehtud? Õpilastest olen ma vist esimene kes tegi aga muidu on Õp. Alo teinud neid ennem ka. 9. Kas kooli tööõpetuse kabinet (kuidas selle tööruumi ja tunni õige nimetus on) on piisavalt hästi varustatud sellisteks töödeks? Tehnoloogia klass ja tööõpetus. Koguaeg ei ole neid materjale koolis aga kui õpetajale teada anda siis ta toob need materjalid kooli, et tööd saaks teha 10. Mis saab kanneldest? Hetkel jääb koju teistele vaatamiseks siis läheb kooli tagasi kus proovin selgeks saada mõne kergema loo, et teistele esitada ja peale seda arvan, et võtan töö koju tagasi. 11. Kas ise mängida oskate? Ei oska aga proovin ära õppida 12. Kas mingit muusikariista oskad mängida? Kahjuks ei oska 13. Kas muusikariista valmistamine võiks olla tõukeks sellel ka mängimise õppimiseks? Jh
korpus ülaosas kaane tasapinnal lauakujulise pikendusega, nn. labaga. Laba andis pillile kõlajõudu juurde. Setumaal kasutati väikekannelt tantsumuusika mängimiseks. Tänapäeval on väikekannel kiiresti populaarsust kogumas . See võimaldab vaatamata oma näilisele primitiivsusele mängida üsna laialdast repertuaari. * uuem kannel - laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline ja rohkete keeltega mis olid kinnitatud raudvirblitega ( harilikult 20 - 30 keelt). Sellistest kanneldest on kirjeldusi ja jooniseid säilinud juba 18. ja 19. sajandi vahemailt. Kandleks nimetati neid pille rohkem Lõuna-Eestis, Põhja-Eestis ja saartel kasutati nime simmel või simbel. Kandled arenesid vastavalt muusika arengule. Levinud oli palju erinevaid kandlemudeleid ja mängustiile. Tänapäeval on Eestis kõige laiemalt levinud nn. rahvakandled, millel on lisaks viisikeeltele alaosas koorideks ("duurideks") koondatud