Delfiinid ja Delphinus delphis
(madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist
täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri
jämedust võrku.
Delfiinid kasutavad ultrahelikiirte sageduse muutmist ka kui relva. Nimelt on nad võimelised
oma helikiiri häälestama sellisele sagedusele, mis tekitab kalade ujupõites resonantsi, pannes
kalade koed sültjalt värisema ja eksitades neid.
Lisaks kalade leidmisele ja kangestamisele kasutavad delfiinid kajalokatsiooni
ookeanihämarustes orienteerumiseks, võimaldades neil jälgida veealuseid kaljusid ja teisi
füüsilisi objekte, mis jäävad neist mõnesaja meetri kaugusele. See süsteem tuleb kasuks ka
pimedas takistuste asukoha kindlaks määramisel ja neist möödumisel.
Teised elusolendid paistavad neile mereimetajatele justnagu röntgeniaparaadi all. Kuna koed
koosnevad 90 protsendi ulatuses veest, läbivad delfiinide skaneerivad lained neid peaaegu