doorlastest ülikute hüpoteetiline esiisa, kes oma vägitegusi alustas juba hällilapsena ja täiskasvanuna rändas kangelastegusid korda saates mööda kreekat . · Solon- sisetülide järel Ateenas vahekohtunikuks ja lepitajaks määratud suursugust päritolu riigimees, aastal 594 ekr viis ellu mitmed ümberkorraldused lihtrahva heaks ning Ateena muutus demokraatlikumaks, · Odüsseus Kreeka kangelan, tema nõuandel valmistati Trooja vallutamiseks tohutu puuhobune, mille sisemusse peideti hulk sõdalasi ning jäeti linna väravate ette. Tegelane eeposest, milles on juttu tema kümme aastat kestnud eksirännakutest., mille järel ta viletsaks kerjuseks moondatuna tuli oma majja ja tappis oma naise ülbed kosilased. · Prometheus - jumal, kes tuli inimesele appi, õpetades sepatööd ja muud tarvilikku
Sõjamängud-turniirid. Võitja kaotaja relvastuse. Kiriku meelest edevus, mõttetu verevalamine, tõmbasid eemale õigelt teelt. Abielud- soetada õiguslikke järglasi, tunded njetu tähtsad Rüütlikirjandus- tõsteti esile rüütlivooruseid: vaprus, ustavus senjöörile, vagadus, suuremeelsus. Kolm zanri: kangelaseeposed- traditsioonilisest mütoloogiast, ajaloolistest sündmustest. Prantsuse Rolandi laul., sakslaste Nibelungide laul. rüütliromaanid- muistsed pärimused, luulevormis, kangelan ekunn artur, 12 ümarlauarüütlit, armastusluule- daamikultust väljendad kõikse eredamalt, trubaduurid- Prantslased. Talupojad ja mõisamajandus Agaarühiskond- elati põhiliselt maal ja elatuti põllumajandusest. Talupojad sunnimaise, feodaalile kuuluv maa, isandal kohtuõigus, karistada ihunuhtlusega ka surma mõista. Talupere- peremehest ja perenaisest, nende lastest. Koormised Kohustus maksta renti, teha teotööd, mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand, tööjõud
kaela igaühele, kes peaks selle megaliidi kallale minema. Kirjanduses leidub selgeid viiteid ka sellele maagilisele rollile, mida ruunid etendasid argielus. Islandi saagades kasutatakse neid sünnitusabis, tervise või tõbede toomiseks, sõdalaste võidu andmiseks, tormide vaigistamiseks ja koguni surnute kõnelema panemiseks. Ühes kolmeteistkümnendast sajandist pärineva ,,Egili saaga" loos kirjeldatakse, kuidas kangelan selgitas välja, et neiu ootamatu haigestumise põhjus on tema asemesse peidetud ruunikirjaga vaalakiuses. Saanud teada, et tüdrukul on äpardunud kosilane, pinnib kangelane noormeest nõiakunsti abil ja teeb kindlaks, et tollel polnud tegelikult mõttes midagi halba. Kosilane oli tahtnud kirjutada armuiha äratavaid ruune, kui tegi kirjakunstis algajana ühe lihtsa vea. Saagas jõutakse arukale järeldusele: ,,Ärgu
annaabi.ee 
