Stiilid(romaani, gooti jne), rahvakalender
· Pulmadel ja jõuludel söödi sealiha
· Mihklipäeval- lambaliha; tapeti ka kukk
· Tõnisepäeval keedeti ka seapead
· Veiseid söödi enamasti saartel
· Paastumaarjapäeval söödi kala
· Peipsi ääres kala pirukas ( ahven, latikas, säinas, haug)
· Suitsuliha e sink
· Kapsa ja kaalika pirukad
· Tööde ajal söödi ka parimaid palu
VERIKÄKID, VERILEIVAD:
· Tehti lambaverest tagavaraks
· Valged vorstid- seaverest
· Veripannkoogid- hane ja kanaverest
· Vasikaverd tarvitati harva
· Käkkide tegemiseks kasutati värsket verd
· Veretoitude hapendamist esineb Eestis, Rootsis, Soomes, Kaug-Idas
· +6 Cveri on parim hapendatult
· Verikäkid tehti odrajahust
· Kautati ka nisu- ja tatrajahu
· Vesi, veri, jahu- käkitaigen
· Seaverest tehti peamiselt käkke ja vorste
· Kadri-, mardi-, mihklipäevaks tehti käkke
PAISTEKAKUD, HAPENDAMATA LEIVAD, KOOGID:
· Leiva eelkäija
annaabi.ee 
