Kiililised
Erinevalt kahest eelmisest liigist on suur-rabakiili sabalisandid mustad. Tagatiibade alusel
on tumedad laigud nagu teistelgi rabakiilidel ning väikesed tumedad laigud võivad olla ka
eestiibadel. Emane on isasest natuke saledam, suurte kollakasoranide laikudega tagakehal,
kollakad laigud võivad olla ka tiibadel.
Bioloogia ja elupaik. Rabakiilid on tagasihoidlikud nii välimuselt kui ka käitumiselt. Lennates
hoiduvad nad madalale, taimestiku ligi, ning peatuvad tihti väljaulatuvatel kanarbikuokstel või
teiste taimede vartel, männitüvedel, kuivanud raagudel ja muul risul. Isased valivad toitumiseks
ühe kindlapiirilise ala.
Nagu kõik teisedki kiilid on rabakiilid röövtoidulised, söövad väiksemaid lendavaid putukaid.
Nad ründavad saaki enamasti vee kohal ja pöörduvad siis tagasi puhkama eenduvatele
taimevartele. Hännak- ja suur-rabakiil armastavad istuda ka veetaimede ujulehtedel (vesikupp,
vesiroos).
annaabi.ee 
