M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Mu süda oli rahul ja meel hea.
Seejärel ta ütles:
«Kas käid ka kirikus?»
«Jah, alati.»
«Kus sa istud?»
«Noh, meie pingis.»
«Kelle pingis?»
«Noh, meie pingis, te onu Harvey pingis.»
«Tema pingis? Milleks vajab tema pinki?»
«Istumiseks. Mis sa siis arvasid, milleks ta pidi seda vajama?»
«Noh, ma arvasin, ta on kantslis.»
Võtaks küll! mul oli meelest läinud, et ta oli pastor. Nägin, et olin jälle sees, teesklesin
siis, et olin teise kanakondi kurku ajanud, ja mõtlesin jälle. Siis ütlesin:
«Heldeke, kas arvad, et kirikul on üksainus õpetaja?»
«Milleks siis rohkem?»
382
«Milleks! Et kuninga ees jutlustada. Ma pole iialgi näinud sinusugust tüdrukut. Iial
pole neid vähem kui kokku seitseteist.»
«Seitseteist jutlustajat! Taevake! Nii palju jutlusi ühtejärge ma ei suudaks kuulata,
saagu ma siis taevasse või ärgu saagu. See peab ju nädal otsa kestma.»
«Tühja ka, nad ei jutlusta kõik samal päeval, ikka üks korraga