Kiviaeg ja Tartu Ülikool.
Suuremateks
tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti
käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest
valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne.
Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid.
4000 a eKr tulid eestisse kasutusele paremini valmistatud saviõud, mille välispind oli ilustatud
lohukeste ja tähtedega.(tehti kammiga sellepüräast kutsuti ka kammikeraamika kultuuriks).
Umbes 3000 eKr hakkas eestis levima uus arheoloogiline kultuur, nöörkeraamika. Savinõusid
ilustati nöörjäljenditega ja nad kujutasid paati välimuselt, hoolikalt lihvitud, kirvetel tuli
silmaauk.Nöörkeraamika rahvas tegeles loomakasvatusega ja viljakasvatusega.
2).Tartu Ülikool.
Tartu valiti ülikooli asukohaks eelkõige linna soodsa geograafilise asendi tõttu Rootsi
Baltikumivalduste keskpunktis. Ülikooli asutas tegelikult Liivimaa kindralkuberner Johan