Franz Schubert
teekond" (1827). Esimene neist koosneb kahekümnest laulust, mis kõnelevad rändava
möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si-
minoor (1822). Erineb tavapärasest sümfooniast selle poolest, et koosneb nelja asemel vaid
kahest osast, mis on sonaat-allegro vormis. Partituuri kinkis helilooja Grazi linna
muusikaühingule, kus see unustusse vajus ning avastati alles 1865. aastal. Kammerteostest
loonud näiteks 19 kvartetti, millest kolm on kaduma jäänud. Kvartett la-minoor (1823),
kvintett ,,Forell" (1819). Klaveriteostest kuus ,,Muusikalist hetke", 21 sonaati, 56
klaveriduetti, 24 kogumikku tantse ja palju muudki. Elu lõpupoole valmisid ka ooperid,
näiteks ,,Fierrabras", ,,Alfonso ja Estrella", ,,Kodune sõda". 1820. aastal kirjutas ainsa
melodraama ,,Võluharf".
Alles neljakümne aasta möödudes Franz Schuberti surmast leiti ühest Viini kirjastuse keldrist