KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatult ning samuti fokusseerida kahele erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998)
Saaki püüdev kameeleon ei jälita teda, vaid, jäädes paigale, ootab, kuni ohver ise talle küllalt lähedale jõuab. Äkitselt paiskab ta suust välja keele, mis venib sama pikaks kui ta keha ning tabab sellega saaki väga täpselt. Siis tõmbub keel nagu vedru tagasi suhu, tuues endaga kaasa toidu. Kõik see juhtub vähem kui sekundi jooksul. Keele ümar tipp toimib iminapana ja kleepub saagi külge. Seejuures arendatav rebimisjõud on küllalt suur, mis võimaldab kameeleonil toime tulla küllalt suure saagiga, mis suhu sattunult kohe teravate hammastega laiaks litsutakse ja alla neelatakse. Suus olles on keel paks ja lühike. Kameeleonid kasutavad keeltt veel kaste lakkumiseks ja mõningal määral kompimiseks. Kiiret värvuse muutumist võib isaste juures täheldada sigimisperioodil. Isased peavad siis ägedaid kaklusi, lastes käiku hambad ja kasutades oma kiivrite teravaid servi. Tavaliselt paaritub isane mitme tema maa-alal elava emasega. Enamik
annaabi.ee 
