Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda.
igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 5 Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli
uuesti mõtlema. Noh, ja just siis läksid need kaks selli minust mööda mingisuguse pakiga kaenla all, ja ma arvasin, et nad on selle varastanud. Üks neist suitsetas ja teine tahtis tuld; nad peatusid otse minu ees, sigarid valgustasid nende nägusid, ja ma nägin, et suurem oli kurttumm hispaanlane, tundsin ta kõhe ära valgetest vurrudest ja seotud silmast, ja teine oli üks punase näoga kaltsudes mees.» «Kas sa nägid siis sigarivalgusel ka tema kaltsusid?» See küsimus pani Hucki hetkeks kohmetuma. Siis vastas ta: «Noh, ma ei tea, aga kuidagi ma justkui nägin.» «Siis nad läksid edasi ja sina . . . » «Järgnesin neile, jah. Nii see oli. Tahtsin näha, mis 175 lahti on, nad hiilisid nii salapäraselt. Püsisin nende kännul kuni lese aiamulguni, seisin seal pimedas ja kuulsin, kuidas kaltsudes mees lese eest palus, kuid hispaanlane vandus, et rikub tema näo, nagu ma juba rääkisin teile ja teie kahele. . . » «Mis
annaabi.ee 
