jäätmete mahu piires (Uppsala EJ). Biomass: puud, energiavõsa. Biogaas: jäätmete matmiskohal, reovee ümbertöötlemisel. VEEREOSTUS Saasteained: patogeensed mikroorganismid, anorgaanilised kemikaalid, orgaanilised kemikaalid, radioaktiivsed ained, tahked osakesed. Standardid (maksimaalne lubatud kontsentratsioon) vastavalt vee käsutusele, looduslikele veekogudele. Geokeemilised tsüklid: otstarbekas koostada eelkõige elementide tasandil (N: fosfori-, süsiniku-, kaltsiumiringe). (Residentsaeg) = (reservuaari maht x aine sisaldus) / (aine sissevoog) Merevees näiteks: kloor 68 000 000 aastat, naatrium 100 000 000 aastat, magneesium 12 000 000 aastat, kaltsium 1 000 000 aastat, kaalium 7 000 000 aastat, räni 18 000 aastat, fosfor 180 000 aastat, alumiinium 100 aastat, raud 200 aastat, kaadmium 500 000 aastat, elavhõbe 80 000 aastat, plii 400 aastat. Kui residentsaeg teada, saame hinnata, kui kiiresti saasteained süsteemist kõrvalduvad
võivad reostada veekogusid. Peamisteks fosfori akumuleerijateks on mered ja ookeanid. Veekogudesse sattudes väljuvad fosforiühendid pikaks ajaks bioloogilisest ringest ja ainult väike osa temast läheb inimese abil (kalapüük) uuesti ringesse. Inimtegevuse tagajärjel on fosforisisaldus keskkonnas viimasel ajal tõusnud (fosforirikaste mereorganismide püük ja fosforväetiste tootmine). Kaltsiumiringe Bioloogilisse aineringesse sattuva kaltsiumi allikaks on litosfäär. Kaltsium, omades kõrget migratsioonivõimet, käitub geokeemilistes situatsioonides erinevalt. Humiidses (niiske) kliimaga piirkondades allub kaltsium kergesti leostumisele ja kantakse veekogudesse, kus ta lõpuks settib (vahepeal tarvitavad teda organismid). Ariidses (kuivas) kliimas sadeneb kaltsium lahustest karbonaatidena välja ja jääb mulda.
annaabi.ee 
