"Sinilind" Maurice Maeterlinck
Siis jõudsid nad
õpetlaste valguse juurde, mis asetseb tuntud ja tundmatute valguse piiril. Lõpuks
jõudsid nad ühtlase, laikudeta musta valguse ruumi, mida meie nimetame pimeduseks,
ning seal ka uinusid.
Kui nad olid juba mõnda aega Valguse palees olnud, läksid nad kalmistule
Sinilindu otsima. Alguses nad kartsid, et südaööl tulevad surnud maa alt välja ja
hirmutavad neid ning on luukered ja koledad. Aga nii kui nad nägid, mis tegelikult
öösiti kalmitutel toimub, muutus nende kartus rõõmusk, sest see kõik oli väga ilus,
neid ümbritses imeilus aed. Linnud lendasid seal küll, ega üksi neist ei olnud sinine
aga lapsed olid rõõmsad hoopis selle üle, et nende arvamus kalmistutest on muutunud.
Seejärel päärdusid lapsed tagasi Valguse paleese ning läksid magama.
Öösel tuli kass nende juurde ja väitis, et teab, kus kohast leida Sinilindu. Selleks
pidid nad aga kohe kassiga kaasa minema. Alguses kartsid lapsed öösel minema