EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE
eriala
nimi
EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE
JA MUINASUSUND
Uurimustöö
Juhendaja:
Tartu 2012
Sisukord
2
Matmiskommete teke
Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega
kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad.
Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus
ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse
enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust
täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel.
Kivikirstkalmed on suhteliselt leiuvaesed ja sisaldavad harva metallist või luust
esemeid(ehtenõelad, noad, kirved jms)