Metsakalmistu kirjand
Metsakalmistu
1933. aastal avati Kloostrimetsas esimene avalik linnakalmistu. Algselt oli selle pindalaks
kavandatud 24,2 hektarit, mis tänaseks on kasvanud 48,3 hektarini. Metsakalmistu on on endiselt
eestlastele väga tähendusrikas ning seda külastavad endiselt pered põlest-põlve. Tähtis on õpetada
ka nooremaid põlvkondi austama ning hoolt kandma mineviku eest. Kuid kas mina hoolin ning tean
piisavalt lahkunutest ning kalmistustst?
Metsakalmistu on enim tuntud oma erilise välimuse poolest. Seda kalmistut on tahetud aegade
algusest saadik hoida loodusliku välimusega. See asub looduslikult ilusas kohas, kus on palju
mände ning maas on rohkelt sammalt. Et ka haudadelt hõnguks veidi mets ning loodushõngu, on
seal palutud kasutada näiteks lilledega ääristamist ning murupiirdeid, samuti on ka piiratud
sammaste kõrgus, milleks on kuni 1,5 meetrit. Algul hoiduti ka ristidest, piiraedade ja rantide