Järvamaa ajalugu
Taimed
Taimeliikide rohkus iseloomustab Järvamaa ökoloogiliste tingimuste mitmekesisust. Rabasaartel ja metsaservades püüavad
pilku Eestimaa orhideelised. 17 ha suuruses Rava tammikus võib imetleda laiavõrelisi pahklike tüvedega tammehiiglasi ja
tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park.
Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev
Kasemetsa parkmets.
Ajaloo jäljed
Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid
praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme
muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja
Lehtse vallas.
Mõisad
Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19
annaabi.ee 
