1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti ja endise Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist aga katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja
Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos.
annaabi.ee 
