Luulekava "Armurüppes"
70)
M: Nüüd hoian sind kui lille veetlevat:
su palged jumestuvad nagu eha -
kuis aiman seda rõõmurikast keha,
end armu vastuvõtuks vöötlevat!
( 5, lk. 73)
N: Ma sinu üle kui kallistus,
su soojusest täitub mu särk.
Ei peata enam miski me verd,
mis koidust hööguma köet.
( 5, 6; lk. 354)
M: Su saladusi otsimast ei väsi -
Ah! Nii mu kätes, nii mu kallistatu,
las loen su silmist kaunist, julget pattu!
( 4, lk. 73)
N: Me sööme ühisest roast,
sa kergitad mu patja,
sa ajad kärbsed mu toast,
sa oled mu seljakatja.
( 1, lk. 449)
M: Mu poole kõik su meeled tõtlevad:
kui kaunis sinu kinnisilmi näha,
suu vaikib abitult: mis võin ma teha?
Ah, kuumi mõtteid näen sind mõtlevat!
( 6, lk. 73)