Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen
Graniidid,gneisid, lubjakivid ja dolomiidid.
9. Eesti geoloogilise ehituse põhijooned. Eesti ala aluspõhi jaguneb
struktuurselt kaheks, alus- ja pealiskorraks. Ehituses eraldub kolm tugevasti
erinevat kompleksi: kristallilistest kivimitest koosnev aluskord,
settekivimiline pealiskord,pinnakate(kruusad,liivad,savid). Eesti ala
korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 3070 meetrit
vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude,
kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on
moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus
jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja
tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Aluspõhja pealispinna reljeefi
suurvormid kujunesid välja Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil.
Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis
annaabi.ee 
