F.Faehlmanni "müütilised muistendid" kokkuvõte
Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal
oli luulekunsti- ning lauluanne.
Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda.
Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne.
Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks.
Vibuane vibukütt.
Kõik pidasid üksteist vendadeks ja vanaisa pidas neid oma lasteks. Nad elasid kõik
Kalevas ehk Kaljuves ehk Kaljuvallas.
Kui vanaisa oli maailma loonud, siis hakkasid tema ,,lapsed" seda kaunistama. Ilmarine
võttis tüki oma kõige paremat terast ja tagus selle võlvi, laotas telgiks üle maa, kinnitas
külge hõbedased tähed ja kuu. Vanemuine haaras kandle, alustas rõõmulaulu ning hüppas
maa peale. Kus tema jalg maad puudustas, tärkasid lilled ning kus ta kivi peal istudes
laulis, kasvasid puud. Lämmeküne pillerkaaritas ja vibuane proovis vibu. Vanaisa asutas
hiljem loomad ja inimesed.
1
annaabi.ee 
