Geotehnika
Liivakivi
Liivakivi on settekivim, mis on tekkinud tard- või moondekivimite murenemisproduktide settimisel ning sellele
järgnenud tihenemise ja kõvastumise protsessis. Liivakivid koosnevad põhiliselt kvartsist ja päevakividest,
lisanditena esineb aga veel savimineraale, vilku, karbonaate, algkivimi tükikesi. Liivakivide terasuurus on
vahemikus 0,1 - 2,0 mm ja värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest, punasest, hallist kuni roheliseni.
Lisa kaljupinnastele:
Lubjakivid, dolomiidid, liivakivid. Lubjakivi ja dolomiit on pinnakatte all saartel, Põhja- ja Kesk-Eestis.
Liivakivid lasuvad paksu pinnakatte all devoni levikualal Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lubjakivi ja dolomiit on väga
head ehitusalused. Nende puhul tuleb arvestada pehmenemist. Kandevõime veega küllastunult on 5...10 MPa.
Liivakivide kandvad omadused on muutlikud. Kambriumi liivakivide kandevõime on kuni 1 MPa,
ordoviitsiumi ja devoni omadel 200...300 kPa.
48