Eesti pinnamood
sälkorgudes ja Kagu-Eesti kõrgustike nõlvadesse lõikunud jõeorgudes (nn.
taevaskojad). Kõiki neid paljandeid on kujundanud jääajajärgsete järvede,
merede või jõgede kulutav tegevus.
Kuigi pinnakattega kaetud, avalduvad Eesti pinnamoe põhijoontes aluspõhja
iseärasused, eriti aluspõhja vastupidavus erosioonile. Iseloomulik on aluspõhja
reljeefi suurvormide paigutus. Soome lahe põhja lauge sügavnemine põhjast
lõunasse kajastab kaljupinna sukeldumist Soomest Eesti suunas ja lahepõhja
järsk tõus Põhja-Eesti paelava suunas vastab settekivimitesse erodeeritud
nõlvale. Teine idalääne-suunaline orund Kesk-Eestis Peipsist Pärnuni vastab
Siluri kaljuse lubjakivi ja Devoni pehme liivakivi kontaktile.
Eesti pinnamoes võib leida enam kui 300 miljonit aastat tagasi kujunenud
pinnavorme. Meie ala settelise aluspõhja kujundanud mered taganesid lõplikult
Devoni ajastu lõpus (u
annaabi.ee 
