Looduskatastroofid
tulised gaasid. Nimetus vulkaan pärineb rooma tulejumalalt Vulcanuselt, kelle püha
Vulcanaliat peeti 23.augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Enne Vesuuvi ,,ärkamist"
(63.m.a.j.) tegeldi enamasti Etna vaatlusega. Maa-aluse tule kütteaineks peeti väävlit ja
7
bituumenit. Usuti, et tugev torm võib õhu-ja veemassid maa sisse suruda. Sel viisil püüti
seletada vallanduvaid aurupurskeid, laavavoolu ja kaljulahmakate väljapaiskumist.
Maailmas on umbes 300 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades,
laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline
vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega
maakoores. Tardunud magma sooned ja tardunud magma kihtsooned võivad samuti
ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite