Kalevipoja 6. lugu
tema käest uus sõjasahk. Seppa, kes on tuntud kui sõjariista sünnitaja, vaenuriista
valmistaja ja mõnusa mõõga meister, on raske leida. Ekselda tuli läbi lagendiku,
kanarbiku, sambla- ja ka rabasoo, metsa suure. Nõnda eksles ta päevi kui ka öid
neli, oli valmis juba alla andma meie kallim poeg, enne kui kohtas eite, kes teed
juhtas. Eksida teelt oli võimatu, sest juhised olid väga täpsed. Kogu retk rauakäpa
juurde kestis kokku nädal aega.
Sepp elas koos oma kolme poja ja perega Kaljukuristiku koopas, mille reetis sealt
tulev suits ja sädemed. Sepp mõõtis kohe Kalvei silmadega ära, keda tervitati kui
vana sõpra. Peale põgusat tutvust, kus tehti kindlaks Kalvei päritolu ja soovid, mindi
kohe kauba juurde. Noorem poeg saadeti kohe kaupa tooma, mida saaks proovida.
Toodi mõõku kaenlatäis, terariistu sületäis, kuid ükski ei pidanud karmile käele vastu.
Nii murduski tera, mis paistis kindel ja kätte jäi ainult pide. Sepp siis imetledes
hüüdis: ,,Tohu, tohu! Tugevkäsi
annaabi.ee 
