Maitseained jagatakse kolme rühma:Klassikalised vürtsid , Kohalikud maitseained , Vüstsisegud ja kunstlikud maitseained Klassikalised maitseained Klassikalised vürtsid on troopiliste või subtroopiliste taimede osad, mida enne tarvitamist töödeldakse Neil on tugev püsiv lõhn ning põletav maitse Siia kuuluvad näiteks kalgan, ingver, kaneel, kardemon, loorberileht, muskaatpähkel, nelk, cayenne pipar, punapipar, must pipar, rosmariin, safran, tähtaniis, vanill. Neid saab kasutada Kohalikud maitseained kuivatatult, keedetult, rarineeritult või värskelt Maitserohelisena kasutatavad taimed kasvavad enamasti metsikult Tavaliselt
Vürtsid Leevika Vilja Mirle Jants Vürtsi kaubanduse ajalugu Kasutati juba enne soola. Hiinas, Indias ja Egiptuses hakati kasutama maitseaineid juba 5000a tagasi. Kasutati toitude maitsestamisel,balsameerimistel ja meditsiinis. Kalgan Looduslikult kasvavad Lõuna- Hiinas ja Tais. Saadakse kalganijuurest mis lõigatakse kangideks ning kuivatatakse. Punaka värvusega. Aromaatsem kui ingver. Ingver Esimene Aasiast pärit maitsetaim mis transporditi Ameerikasse. Nüüdisajal tuntud ka kui kultuurtaim. Vürtsiks kasutatakse risoomi. Valge ingver on pestud, kooritud ja seejärel päikese käes kuivatatud risoom. Must ingver on tugevama lõhna ja kõrvetavama maitsega kui valge ingver.
risoomid ja nii edasi) mida enne tarvitamist töödeldakse (kuivatatakse, fermenditakse, puhastatakse, kupatatakse). Neid kasutatakse kulinaarias enamasti kuivatatult ning üliväikses koguses. Klassikalistel vürtsidel on tugev ja püsiv lõhn ning põletav maitse. Tugeval kuumutamisel ja liiga suures koguses annavad nad toidule mõrkja maitse. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Kalgan (ka kalganijuurikas, apteegijuur ja siiami ingver) Vürts, mida saadakse kolmelt ingveriliste sugukonda kuuluvalt rohttaimelt - väike-, suur -, ja hiina kalganijuurikas. Looduslikult kasvavad kalganid näiteks Lõuna-Hiinas ja Tais, mis on ka peamised selle vürtsi tootjad. Vürtsi saamiseks puhastatakse taime risoomid väliskestast, lõigatakse 5-8cm pikkusteks kangikesteks ja kuivatatakse. Valmis vürts kujutab endast kõvasi, otsekui puitunud, kortsulise pinnaga punakaspruune kangikesi
igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse paljuid tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. LINNAELANIKU PEATOIDUS. LEIB, LIHA, KALA Keskajal tarvitati Tallinnas liha palju ja laias valikus: nii härja-, veise- lamba-, kitse-, vasika- kui ka linnuliha
väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest punane prae sees temp 63, seest roosa 65, läbiküpsenud 75. 7.Millisest lihast valmistatakse biifsteeke? Veiseliha, välisfilee 8.Millised tooted on rostbiif ja romsteek
igasugu metslinde. Metsast korjati ka metsmaasikaid, vaarikaid, mustikaid, murakaid, sinikaid, jõhvikaid, pähkleid ning seeni. Keskajal imporditi ka sisse palju tooteid. Nõutuim maitseaine sool oli ühtlasi üks tähtsaim impordiartikkel. Suhkru osa hansakaubanduses jäi tagasihoidlikumaks. Soola järel tähtsuselt teine impordiartikkel oli heeringas. Palju saabus vürtse, maitsepuuvilju ja puuvilju: ingver, pipar, nelk, safran, kannel, muskaatõied ja -pählid, kalgan, kardemon, paradiisitera, nelgipipar, kalmus, rooma köömen, kubeebpipar, loorber, aniis, oliivid, ussipujuseemned, viigimarjad, sidrunid, datlid, apelsinid, kreekapähklid, humal. Teraviljadest imporditi tõenäoliselt riisi ja hirssi. Piimasaadustest veeti Läänest Tallinna palju erinevaid sorte juustu. Soolale järgnes teisena imporditavusest oli heeringas ning Liivimaale transporditi ka kuivatatud turska. Heeringas oli üheks nõutavamaks lihtrahva peolaual. 2. LINNAELANIKU TOIDULAUD
annaabi.ee 
