REGILAUL
võinud säilitada varasema perioodi keelendeid.
Paljud uurijad, kes on kokku puutunud regilaulu traditsioonilise esitusega, on eesti regilaulu
esituslaadi nimetanud domineerivalt sõnarõhuliseks. Sõnarõhu kaalukus eesti regilaulu
esituses oli üks oluliste seisukohtade tekkimise põhjuseks nii 1920.-30. aastate
skansioonipoleemikas kui H. Tampere viisiantoloogia viisimeetrumi määratluste kriitikas.
Lisaks erinevustele eesti ja klassikalise kalevalaulu esituses ei kehti ka kalevalaulus
täheldatud meetrikatunnused eesti regilaulus täiel määral.
Regilaulu viis (rahvapäraselt nimetatud ka toon või mõnu) on lühike ning väikese ulatusega
(3-6 astet). Regiviis on retsitatiivne (st kõnelähedane) ning ühe viisiga lauldi paljusid
erinevaid tekste (rühmaviisid). Regiviise jaotatakse üherealisteks ning kaherealisteks.
Regiviisid olid enamasti ühehäälsed, kuid Lõuna- ning Kagu-Eestis leidus
annaabi.ee 
