arengu. On öeldud, et kui rahval pole eepost, siis pole rahvust ennastki olemas. Ka ,,Kalevipoeg" oli esimene kultuurilise väärtusega teos eesti ajaloos. See rajas omakorda aluse eesti rahvuslikule kirjandusele ja samas kuulub see ka maailmakirjanduse hulka. Miks aga väidetakse, et ,,Kalevipoeg" on laenatud teos, ega mängi suurt rolli meie kultuuris? Arvatakse, et ,,Kalevipoeg" on lihtlabaselt maha kirjutatud küll soome ,,Kalevalalt", ,,Hamletilt" ja ,,Oidipuselt", samas ei saa me täiesti nii väita. ,,Kalevipoeg" küll viitab üsna selgelt tolleaegsele ja varasemale klassikale, ka antiikeepostele, kuid Kreutzwald pani ennast ise teosesse siiski väga suurel määral sisse see oli tema looming, tema enda kunst ja mõte, rahvaluule oli temale vaid lähtepunktiks. Peamiselt on need folkloristid kes on palju seda teost kritiseerinud, et autentse folkloori
·Eduard Ahrens (1843) koostas eesti keele grammatika, võtteks aluseks keskmurde. ·Õpetatud Eesti Selts, Eestimaa Kirjanduslik Ühing seltsid, kus tegeldi eesti keele edasiarendamisega. ·Masing kinkis eestlastele õ- tähe. ·1857. aastal ,,Perno Postimees" (J.V. Jannsen). Meest hakati kutsuma Postipapaks. ·Samal aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetuses ilmuma F. R. Kreutzwaldi regivärsiline eepos ,,Kalevipoeg". (oli eeskuju saanud soomlaste Kalevalalt). ·1860/1870 jõudis eepos rahva sekka. ·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks. ·Estofiilid- eesti keelt emakeelena ei rääkinud, kuid huvitusid kultuurist. · Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H.J embrüoloogia rajaja), Nikolai Pirogov (anatoom, kirurg) Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine