Ülevaade nimeuurimisest ja –korraldusest
meelt, et peamine on näidata keelt tema rikkuses, rääkida keele arengu seaduspärasustest ja
teadliku suunamise võimalikkusest. Keeleminutite peaeesmärk oli kuulaja harimine.
Keelehääling on ühtlasi allikpublikatsioon, millel on keele ajalugu dokumenteeriv väärtus.
Nimekorralduses oli veel olulisel kohal Peeter Päll.
Isikunimesid hakati uurima 19. sajandi lõpus. Koguma hakati neid varem, kuid ei analüüsitud.
19. sajandi lõpus andis Mats Tõnisson välja kalendreid. Neis kalendaariumides olid pühakute
ja tsaari perekonna nimed, mis olid võetud rahvusvahelistest kalendritest. M. Tõnisson
vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes
800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti
välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku
umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed