liikumiseks võimaldatud suuremades ettevõtedes. Inimesed ei saa ennem aru invaliidede probleemidest kui,mõni enda tuttav pole ratastoolis. Algul lihtsalt vaadakse ja mõeldakse,et kui raske see ikka on kui sa oled ratastoolis ja mõeldakse et kõik vajalikud kaldteed on olemas jne... Aga kui järele mõelda siis need kaldteed on ikka ratastoolidega inimeste jaoks liigagi järsud. Osad lihtsalt ei suuda kohe kuidagi kaldteest üless minna. Invaliidide ole saaks niimodi lihtsamaks teha ,et iga kaldtee juures või rasgemas kohas oleks kohe selline isik kes aitaks invaliidi poodi saata näiteks. Kolmas esinev sotsiaalprobleem on alkohoolikud ehk parmud. Alkohoolikuid esineb eestis liigagi palju. Põhjustab seda ,siis see et isikud kes jäävad viinakuradi küüsi on selles ise süüdi. Põhjuseks näiteks see ,et vallandati töölt ega leie uut tööd või siis ültse pere probleemid. Alkohoolikud on igas
liikumine. Katkematult ka trepimademel jätkuv käsipuu on vajalik nii siseruumides paiknevate treppide kui välistreppidel. Käsipuu või barjääri kõrgus peab olema vähemalt meeter mademe põrandast või astme esiservast. Kui kukkumisvõimaluse sügavus on maksimaalselt 3,5 m või trepikäikude vahelise ava laius kuni 400 mm võib käsipuu ülaserv olla 900 mm kõrgune. Lasteasutustes on minimaalseks käsipuu kõrguseks 1,3 m. Laste käsipuu kinnitatakse 0,5 m kõrgusele trepiastmest või kaldteest. Juhul kui trepikoja aken paikneb trepist või mademest madalamal, tuleb aken kaitsta 1.10m kõrguse piirde või käsipuuga. Trepivõre/barjääri pulkade maksimaalne vahekaugus on 110mm. Käsipuu peab olema ümara või ristküliku kujulise profiiliga läbimõõt 30-40 mm ja ristkülikulise profiili paksus 25-30 mm ning soovitav ümbermõõt 120-180 mm. Käsipuu vaba kaugus seinast või kinnisest piirdest on minimaalselt 4,5 cm