Raadiolokatsioon
keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn.
Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast.
Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi
sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori
ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms
vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on
kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi
järgi momendil, kui objektilt peegeldunud signaal on maksimaalne. Üheaegselt impulsi
kiirgumisega hakkab indikaatori ekraani keskmest radiaalselt liikuma elektronkiire tekitatud
helendav täpp; selle heledus on võrdeline saabuva impulsi tugevusega ning kaugus keskpunktist
annaabi.ee 
