Veeõitsengud - keskkonna probleem
Sügaval vähese valgusega
veekihtides ületab sahhariidide tarbimine nende sünteesi, rõhk gaasivakuoolidele väheneb ning
rakud kerkivad taas pindmistesse veekihtidesse. Nõnda suudavad sinivetikad endale valida sobiva
valgusega veekihi ning rohkendada fotosünteesi saagist.
Mõõduka tuule korral lükatakse pindmisse veekihti tõusnud rakud kaldaäärsetesse soppidesse (#).
Väiksemate kogumike puhul kannab kaldatuul peagi rakud järve tagasi, jätmata enda olemasolust
üldjuhul mingit märki. Sestap tekivad ja kaovadki õitsengud mõnikord üleöö. Pindmistesse
veekihtidesse võivad kerkida ka mittekoloonialised liigid, kuid need püsivad seal vaid tuulevaikse
ilma korral. Väikseimgi lainetus segab nad tagasi veesambasse. Kuna üksiku raku mõõtmed jäävad
alla kolooniate omale, on rakkude ujuvus tunduvalt kehvem.