M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Viimaks
97
jõudis ta siiski kalda lähedale ja laskis end voolust edasi viia, kuni leidis madala köha, kus ta
välja ronis. Ta pistis käe tasku, leidis kooretüki alles olevat ja suundus siis nirisevate riietega
piki kallast metsa mööda linnakese poole. Veidi enne kella kümmet jõudis ta lagendikule linna
serval ja silmas auruparve kõrge käida ja puude varjus. Kõik oli vaikne vilkuvate tähtede all.
Tom laskus tähelepanelikult ümberringi vaadates kaldasfalla, libises vette, tegi kolm-neli
tõmmet ja ronis lootsikusse, mis täitis päästepaadi ülesandeid parve päras. Tom peitis end
pingi alla ja hakkas hingeldades ootama. Nüüd tilises mõrane kell ja kellegi hääl andis käsu
«ära sõita». Paar minutit hiljem kerkis paadi nina kõrgele parve joomes, reis oli alanud. Tom
rõõmustas oma õnne üle, sest ta teadis, et see oli sel õhtul parve viimane reis. Pika