aastal saadakse kätte ka üks-kaks umbes 20 kg raskune kala. Teine suur lõhejõgi on Nååtåmö jõgi, mis lookleb keset metsikut loodust. Sealsed lõhed pole küll nii suured kui Teno jões, kuid sellegipoolest pakub Nååtåmö jõgi häid elamusi lõhe- ja harjuseküttidele. Enamus kalamehi käivad Lapimaal jahtimas punast kala, kuid seal saab hästi püüdi ka siiga, suurt haugi ja ahvenat. Allikas: http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes Kasutatud allikad Elektrooniline materjal http://www.forest.fi/smyforest/foresteng.nsf/0/BE3C5576C911F822C2256F3100418AFD? Opendocument#popup http://www.hot.ee/mst1/fin.doc ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04b.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04d.pdf ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/011/i0350e/i0350e04e.pdf http://www.google.ee http://www.kalaportaal.ee/opetused-ja-artiklid/260-kalapuuk-soomes http://kalakoht.ee https://annaabi.ee/
Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal inimesel, loomal, linnul, puul, kivil voi monel teisel loodusobjektil on oma hing. Ilmselt arvati surma puhul, et hing on kehast lahkunud ja selle jaadavalt huljanud . Et palvida hinge
annaabi.ee 
