youtube.com/watch? v=c1_YB6m8H58 http://www.youtube.com/watch? v=ZYHvo1_awZg&feature=related Jutt linkide ja slaidide juurde · Tubina sümfooniate hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Erilise tähelepanu osaliseks sai V sümfoonia ettekanne Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a. (Sergei Prohhorov) ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga. Oluline osa teose muusikalisest materjalis lähtub eesti rahvaviisist ,,Meil aiaäärne tänavas". Sellest on tuletatud I osa peateema, mis kõlab kohe teose alguses muudetud, kiirtes vältustes rütmiga. · Eesti perioodi tippteoseks on 2
kettaheites · Juuniorite MM-il kvalifikatsioonis juuniorite maailmarekord kettaheites 66,35 · Juuniorite MM-il uus juuniorite maailmarekord kettaheites 67,32 · Juuniorite MM-il uus Eesti juuniorite rekord kuulitõukes viskega 20,53 Kaupo Metsur Kaupo Metsur on sündinud 24. novembril 1937. Pikkus 190 cm Kaal 100 kg Omaealiste üleliiduliste rekorditega sportlaseteed alustanud atleet oli saavutanud Valter Kalami suunamisel silmapaistva arenguhoo. Vahepeal lõpetas ülikooli ja jättis pooleli olümpiamängudekoondise kandidaadina. Pärast lõpetamist jäi treeninguteks lühike aeg, tuli võistlustel küll eesti rekord, kuid Rooma jäi minemata. Kaupo jäi ka ilma sportlasstipendiumist ja asus hoopis tööle Tartu ülikooli kergejõustikukateedri õppejõuna ning läks järgmistele hooaegadele vastu amatöörina. Dopinguga putitatud kõikuvas
euroopalike väljendusvahenditega. Tubina vahetult pärast sõda loodud helilooming on küllaltki mitmekülgne ning kaalukas. Nende hulgas kõrgub väljapaistva suurteosena V sümfoonia, milles leidsid kajastust sõjaaegsed traagilised meeleolud ja läbielamused. See valmis 1946.a. ja kujunes kõige enam esitatud Tubina helitööks. Erilise tähelepanu osaliseks sai V sümfoonia ettekanne Balti kontserdil New Yorgis Carnegie Hall'is 12. oktoobril 1952. a. Endel Kalami juhatusel. V sümfoonia oli ka esimene Tubina helitöö, mis kanti pärast sõda ette okupeeritud Eestis 1956.a. ja mis avas tee Tubina loomingulistele kontaktidele kodumaaga. 1950.a. kirjutas ta oma II klaverisonaadi ("Virmaliste sonaat"), mida tuleks oma pingelise arenduse ja virtuoosliku klaverikäsitluse poolest pidada üheks kõige väljapaistvamaks helitööks kogu XX sajandi klaverimuusikas. Helilooja ise, kes suhtus oma loomingusse küllaltki